Ahmed - Dago

Ma olen saialõikaja kakskümmend neli H-s

mu jaamaputka tuled silitavad prahti maas

te viilu vahele ma sibulad ja liha laon

ja naeratades samal hetkel teie elust kaon

ses’t elust, mida aknaluugist hommikul

või öösel näen, kui öine vahetus on küpsetada mul

ei vahet tee, kui soovid, minult head kebabi saad

ja minu pere uut etappi toetad papiga

Ma tean ja ma tean ja ma tean, et see

mida elame, see ongi ju elu

ja ma tean, et ma pean olema tänulik

nähes kõike, tean, hea on mu elu

Ma olen saialõikaja, noatera peeglist näen

paar libu, aferisti, mees, kel rong on viinud käe

üks juhusuhe alaealine ja jooksev pedofiil

ja nurgal eduka debüÃ1/4di torkab kõrri küÃ1/4neviil

ma olen saialõikaja, kord oma firma loon

veel suurema kui putka see, mis veeringuid vaid toob

veel jõuan rongile, et leida oma tõde

ma luban, täna öösel olen sulle rõve

Ja ma tean, ja ma tean, ja ma tean, et see

mida elame, see ongi ju elu

ja ma tean, et ma pean olema tänulik

nähes kõike, on hea minu elu

Ahmed, ah medalil on teine pool

vahel torkab, vahel poob

Ahmed, ah medaleid kõik küll ei saa

peab õnne olema

Ahmed, ah medaleilgi sära kaob

läigib vaid süda, veri taob

ah medaleid ei väga vaja me

kui iseennast leiaks me