Ükskord niikuinii - Jma, Uku Suviste, Ivo Linna

Pole ajalugu olnud armuline eesti rahva vastu

Läbi ajastute on meid rusun’d võõra võimu raskus

Me väike rahvas rõhujaile ikka vastu astus

Huulil laulud, südameid sütitamas armastus

Oleme ju siiski Linda lapsed, Kalevite kange sugu

Vanemuise kandle-kandjad, laulmas edasi me lugu

Vabaduseiha prõksumas me põues kui tuli kaminas

Vastuhaku vaim kost’mas õues kesksuvises kõuekõminas

Ka siis kui voolas veri, pisar, higi

Mis kallis, oli kindlalt südame ligi:

Laulud põue peitsime, lipud laka alla

Et õigel ajal tunded lasta valla

Kui muutustuuli oli tunda õhus

Tõime lipud välja, ärevus kõhus

Üheshingates söed lõkkel' puhusime

Lootes südamest, et juhtuks ime, juhtuks ime!

Keset pikka orjaööd

Sisimas teadsime:

See on me elutöö

Vabadeks saada, et võiksime!

Võtku kaua võtab

Ükskord niikuinii

Ükskord niikuinii

Ükskord niikuinii

Me võidame!

Oli küllalt saanud valust, voolas veres vabadusejanu

Üle Eesti tuli kokku noori-vanu, kõikse rahvas järsku jalul

Tundeliselt, vaimustatult, hingeliselt, kui üks mees, üks keha

Tantsisime, võitlesime, hingasime läbi koidu, päeva, eha!

Teadsime, seistes laulukaare all, õlg-õla kõrval, käsikäes:

Pole ükski impeerium igavene, on muutus kokkutulemise väes!

Sinimustvalged lainetasid sumedate suveööde valgel

End rahvaks laulsime, tugevaks tantsisime, naeratus me palgeil

Nii kuis me vastupanu aina kasvas

Lahvatas lootus Eestist, iseseisvast

Lauludega, naeruga relvastatud rahvas

Polnud meile tankidestki vastast!

Kui suvekuumus sulatamas jääd

Üha lähemale jõudis väljapääs

Ei alla anda saan’d kuni vabadus me käes

Saime jõudu esivanemate väest, nende väest!

Keset pikka orjaööd

Sisimas teadsime:

See on me elutöö

Vabadeks saada, et võiksime!

Võtku kaua võtab

Ükskord niikuinii

Ükskord niikuinii

Ükskord niikuinii

Me võidame!

(Ükskord me võidame niikuinii!)

Kuigi kogesime vastasseisu, kolme-, kümne-, sajakordset

Oli toimumas miskit ajaloolist, sootuks erakordset:

Üheskoos me laulsime kooris täiest kõrist

Kui kestmajäämine kaalul, on igaüks meist solist!

Täna kajab vabaduseviis vagasi me küngastelt tagasi

Kuid nüüdki ei saa seda summutada.

Me lauludepagasit

Ei saa keegi varastada.

On südamesse peidetud ju see

Tulevastel' põlvedel' tuleb pärandada veel.

Seepärast laulgem!

Keset pikka orjaööd

Sisimas teadsime: (Tõesti, me teadsime!)

See on me elutöö

Vabadeks saada, et võiksime!

(Vabadeks, jah vabadeks!)

Võtku kaua võtab, (Ükskõik kui kaua,)

Ükskord niikuinii, (Me alla ei anna!)

Ükskord niikuinii, (Ükskord, jah ükskord niikuinii)

Ükskord niikuinii, (Me võidame!)

Me võidame!

(Wooooooooh!)

Ükskord niikuinii

Me võidame!