Minu kodu - Metsatöll

Pikki radu tallates, kui venimas on aeg

Imbub nukrus naha alla, ootust südamesse kallab

Klompi püüad neelata, kuid püsivaks jääb vaev

Igatsuse väädi juured kasvanud on liiga suureks

Kaotanud kui oled hinge, tead, kust leiad selle

Hingetuna ilmavallas püsimiseks napib malda

Koht kus suureks sirgunud on sinu õed ja velled

Või ka ise loonud asu, lihtsalt olla

Hoomates, kui kaduv on kõik, lihas jakski raugeb

Ühes suunas suudad astu, isegi kui vool on vastu

Mõttes oled ligidal, kui ise oled kaugel

Surmüksindusest kisub välja, ootus lootust toidab näljas

Tagasi siis leiad tee, et kosutust saaks vaim

Tummist tunnet rinna sisse, jõudu juurde jaksamisse

Toimetada ilmas ringi, rammust saanud kaim

Ja meelerahu kodumõttes kaasas kannad

Kus on minu kodu, seal on minu süda

Kus on minu kodu, seal on minu hing

Kui meelel on paik, kus olla vaid sooviks

Ja miski sind ootamas vaid

Kohale jõuda kindlasti proovi

Või kodutuks jääbki su vaim